Õpetaja eetikakoodeksi arutelul mõtestati õpetaja rolli tänapäeval

Paide Arvamusfestivali arutelu õpetaja eetikakoodeksi teemal andis värske pilgu õpetaja rollile ja privaatsusele. 

Tartu Ülikooli eetikakeskuse korraldatud arutelul „Õpetaja eetikast värske pilguga“ keskenduti õpetaja ametis ette tulevatele eetilistele küsimustele. Tööga seotud eetilised dilemmad muutuvad ajas koos ühiskonna ja ümbritseva elu arenguga. Seetõttu on vajalik aeg-ajalt uuesti mõtestada neid põhimõtteid ja väärtusi, mis annavad õpetaja kutsele tuge. Arutelu on järelvaadatav siit. 

Arutelus osalesid Miina Härma Gümnaasiumi õpilane Henrik Harjus, Paide Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Uku Valner, Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop ja Eesti Õpetajate Liidu juhatuse liige ja õpetaja Margit Timakov. Arutelu juhtis Tallinna Tehnikaülikoolist Aive Pevkur, kes esindas kutse-eetika valdkonda. 

Image

Pildil on vasakult paremale Henrik Harjus, Uku Valner, Aive Pevkur, Margit Sutrop, Margit Timakov

Kelle probleem on see, kui tungitakse õpetaja privaatsusse?  

Tänapäeva suhtluskanalid on mõjutanud inimeste privaatsuse piire. Arutelu teravik koondus küsimusele, mis on õpetaja jaoks sobiv käitumine neid muutusi silmas pidades. Õpetaja Uku Valner tõi arutelus välja, kuidas tänapäeva õpetaja peaks eeldama, et esimest korda klassiruumi astudes on teda guugeldatud. „Selle kohta küsitakse, mis sealt leitud on. Ja peab mõtlema, kuidas ma sellele vastan. Õpetan läbi eeskuju ja kui mul on eksimusi, siis ei tohi (neid) maha salata. Kui netis on asju, millesse sa enam ei usu, tuleb ka seda selgitada,“ ütles Valner.  

Selle kõrval laiendas Henrik Harjus toimuvat õpilase vaatepunktist. „Järjest enam õpilased vaatavad õpetajat kui osa klassist või klassi dünaamikast. Iseenesest pole see halb asi, kuniks säilivad piirid. Kuna dünaamika on nihkunud, tunnevad õpilased ennast vabamalt ka õpetajale sotsiaalmeediasse kirjutamise osas,“ ütles Harjus.   

Professor Margit Sutrop toob välja, et privaatsuse piirid on ajas nihkunud. „Tänapäeval on õpetaja sattunud suure surve alla, sest sotsiaalmeedia kaudu on ta pidevalt nähtav ja aktiivne. See toob kaasa vajaduse uuesti mõtestada, kui palju peab õpetaja kaitsma oma isiklikku elu – mitte ainult seda, kui kättesaadav ta on, vaid ka seda, kui palju ta endast jagab. Õpetajat nähakse eeskujuna, kes peaks olema mingis mõttes ideaalne. See aga tekitab lisakoormust, sest keegi pole tegelikult täiuslik, ja see avab ukse kriitikale. Lisaks tekib küsimus, kas töö ja eraelu vahel on selge piir: kas õpetajal on õigus ennast kaitsta või peab ta olema alati kättesaadav? Sellest tuleneb ka laste ja lapsevanemate tunne, et kui selline suhtluskanal on olemas, siis miks ei võiks neile alati kirjutada,“ ütles Sutrop. Lisaks jäi õhku küsimus, kas just paika pandud piirid on need, mis saavad olukordi ennetada.  

Õpetaja kui pühak? 

Poliitiline kuuluvus ja isiklikud veendumused on õpetaja ametis keeruline teema, kus tasakaalu leidmine on oluline, et säilitada neutraalne ja avatud õhkkond klassiruumis. Margit Timakov nõustus, et õpetajal peab olema õigus oma vaadetele, kuid ta ei tohi neid aktiivselt propageerida, sest see võiks ohustada hariduse objektiivsust.  

„Viimastel aastatel on olnud huvitav avastada, kui erinevad arvamused on isegi õpetajate hulgas,“ ütles Timakov. Lisaks märkis ta, et kuigi erinevaid seisukohti peab avastama, on siiski oluline, et piirid jääksid. 

Henrik Harjus tõi aga esile, et enamik õpilasi ei pea pahaks, kui õpetaja on teistsuguste vaadetega, tuues näitena sügavalt uskliku religiooniõpetaja, kes suutis oma tunde suurepäraselt läbi viia, ilma et oleks õpilasi mõjutanud. See näitab, et õpetaja võib oma isiklikke veendumusi omada, kui ta suudab hoida klassiruumi keskkonna neutraalsena. 

„Mis on õpetaja ülesanne? Arst ravib ja hoiab tervist ja tegutseb patsiendi huvides. Õpetaja kujundab väärtushoiakuid. Arutelu, milliseid väärtusi inimene oma ellu kaasa võtab, on oluline. Õpetaja roll on oma hoiakuid näidiseks tutvustada, kuid propageerida ei tohi,“ toob esile Margit Sutrop.  

Kuidas saab uuendatud eetikakoodeks õpetajat toetada? 

Õpetaja enesehoidmine on kriitiline teema, mida sageli alahinnatakse, kuid mille tähtsust tõestavad uuringud. „Näiteks Inglismaal läbi viidud uuring, mis uuris õpetajate arusaamu oma rollidest, näitas, et kui õpetajaks õpitakse, peetakse toetamist ja altruismi esmatähtsaks. Kuid pärast mõnda aega õpetajana töötamist tõuseb esikohale ellujäämine ja enda hoidmine. See viitab vajadusele õpetada enesehoidmist juba ülikoolis, et ennetada läbipõlemist ja säilitada õpetajate töövõime ja motivatsioon,“ ütles Margit Sutrop.  

Uuendamisel olev õpetaja eetikakoodeks võiks sellesse eesmärki panustada. Sutrop lisas: „Tänapäeval oodatakse õpetajatelt üha enam, et nad suudaksid lapse „korda teha“, mis paneb neile tohutu vastutuse ja surve. See on osa laiemast probleemist: kuidas õpetajaskond peaks ühiskonna ootustele vastama. Samal ajal on oluline sõnastada, mida õpetaja ise ootab – õppimine ja õpetamine on partnerlus, kus mõlemad osapooled, nii õpetaja kui ka õpilane, panustavad,“ ütles Sutrop.  

Selle juures ei ole aga eesmärk teha õpetajatele ettekirjutusi, kuidas õppetegevust korraldada, vaid luua raamistik, kus ühiselt toimida. „Õpetaja saab kaaluda olukorras, kuidas toimida. Ei saa olla konkreetselt reguleeritud õpetaja ajakava. Tahame, et õpetaja oleks mõtlev olend ja õpetaks seda ka õpilastele. Olulisem on see, et õpetaja saab õpilastega arutada,“ ütles Margit Timakov.  

Vaata lisaks:

• Arutelumängu „Eesti rahva sada valikut“ on võimalik ette tellida ning tutvuda selle digitaalse versiooniga. Loe lähemalt Tartu Ülikooli eetikakeskuse veebilehelt. 
• Tutvu ka Tartu Maailmaülikooli programmiga projekti veebilehel.